Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul aitab keskne juhtimine tõsta IKT-alusteenuste kvaliteeti ja tagada digiteenuste kestlikkust. „Praegu oleme olukorras, kus iga riigiasutus korraldab ise oma arvutitöökoha ja serveritega seonduvat ning teenuste kvaliteet on seega eri valitsemisalade vahel väga erinev. Seda vahet tunneb ka lõppkasutaja avalike digiteenuste erineva taseme kaudu. Teenuste osutamine ja kasutatav ressurss on valitsemisalade vahel kohati dubleeritud, samas on nii IT-spetsialiste kui raha kõigil puudu ja teenused oma iseloomult sarnased,“ selgitas minister.
Ettepaneku järgi luuakse MKM-i haldusalasse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), kuhu tuuakse lähiaastail üle teiste valitsemisalade arvutitöökoha- ja serveritaristu teenuste üksused, vastavad varad ja lahendused ning nende teenuste korraldamine. Senised IT-üksused jäävad arendama ja haldama ministeeriumite ärirakendusi nagu nt e-maksuamet, rahvastikuregister, tervise infosüsteem jne. Muu hulgas võtab RIT üle riigipilve pakkumise ja arendamise.
Minister Suti sõnul tõstab kaua oodatud alusteenuste reform digiriigi arendustempot, infosüsteemide töökindlust ja turvalisust ning aitab senisest enam kaasata erasektorit. „Hakkame ettevõtteid digiriigi alusteenuste osutamisse senisest suuremal määral kaasama. Ratast ei ole mõtet leiutada - neid teenuseid, mille puhul on mõistlik kasutada hankepartnerit, ostab RIT turult sisse ja seda rohkem kui kogu riik seni,“ märkis minister.
Kesksele teenuste korraldamise mudelile üleminek annab võimaluse hoida kokku tulevaste lisaraha vajaduste pealt, tehes digiriigi kestlikkuse kindlustamise säästlikumaks. „Kuhjunud tehnoloogiline võlg erinevates valitsemisalades nõuab praegu siiski tuntavaid lisainvesteeringuid, kuid pikemas perspektiivis annab see säästu võrreldes sellega, kui ministeeriumid ja asutused peaksid samale tasemele jõudmiseks igaüks ise investeerima,“ selgitas Sutt. 2020. aastal läbi viidud analüüsi järgi tuleks konsolideerimata kujul riigil maksta IT baasteenuste vajalikul tasemel hoidmise eest aastaks 2030 vähemalt 27 miljonit eurot rohkem. IKT-alusteenuste kesksele juhtimisele viimine on osa laiemast riigireformist.
RIT hakkab osutama IKT-alusteenuseid kõikidele riigiasutustele, st ministeeriumitele ja ametititele, aga kokkuleppel ka kohaliku omavalitsuse asutustele, riigi sihtasutustele jne.
RIT loomise ettevalmistustesse on kaasatud kõiki ministeeriume ja riigi IT-üksusi, samuti erasektorit. Valitsus on aastatel 2021–2024 kavandanud RIT-i kaudu IT-alusteenuste uuele tasemele viimiseks EL taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) 35 miljonit eurot.
RIT-i tegevus käivitub 1. detsembril 2021. Lähiajal kuulutab MKM välja ka avaliku konkursi uuele asutusele juhi leidmiseks.
Loe lähemalt ka Digiriigi blogist.
