Riigipilve teenus on mõeldud riigiasutustele või elutähtsa teenuse osutajatele (ETO, nt tervishoiuteenused, andmeside, sadamad, raudtee jmt), kes:

• soovivad rakendada pilvarhitektuuri olemasolevas või arendatavates infosüsteemides 
• tahavad arendada riigihanke käigus uut infosüsteemi, sealjuures kasutada Riigipilve infosüsteemi arendamise ja tootmise faasides;
• tahavad optimeerida praeguse süsteemi olemasolevat riistvara;
• tahavad kolida oma olemasoleva süsteemi Riigipilve mugavuse ja turvalisuse kaalutlustel;
• tahavad olemasolevat süsteemi paremaks teha, lisades näiteks salvestusmahtu või arvutusvõimsust;
• tahavad laiendada olemasolevat süsteemi, näiteks lisades varundusvõimekust;
• tahavad muuta tõhusamaks olemasolevat süsteemi, mis juba kasutab avalikke pilvteenuseid;
• tahavad kasutada mingit konkreetset teenust (nt Office365 või Voog);
• tahavad migreeruda X-tee versioon 6-le.

Kuigi mõlemal juhul räägime pilveteenusest, on riigipilve privaatpilv ja avalik pilv üles ehitatud erinevatel põhimõtetel. Peamine erinevus seisneb selles, kelle kontrolli all on taristu, kellele teenus on mõeldud ja millistele nõuetele see vastab. 

Riigipilve privaatpilv on pilveteenus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti avaliku sektori jaoks ning mida haldab riik ise RITi kaudu.

Selle teenuse iseloomulikud omadused on:

• taristu on riigi omandis ja riigi kontrolli all, sealhulgas andmekeskused, võrgud ja haldusprotsessid;
• teenus on mõeldud konkreetsele kasutajagrupile, nimelt avaliku sektori asutustele, mitte kõigile huvilistele;
• turvanõuded, andmekaitse ja auditeeritavus on kohandatud riiklikele ja avaliku sektori õiguslikele nõuetele;
• andmete asukoht ja liikumine on rangemalt kontrollitud, mis on oluline näiteks tundlike isikuandmete või kriitiliste infosüsteemide puhul.

Seega on riigipilve privaatpilv sobiv lahendus olukordadesse, kus prioriteediks on kontroll, usaldus ja vastavus regulatsioonidele.

Riigipilve avalik pilv on samuti Eesti riigiasutustele mõeldud, ent see teenus sobib enamatele avalikele asutsutele võrreldes riigipilve privaatpilvega. 

Avaliku pilve teenust osutab RIT koos erasektori ettevõtetega nende teenuseid ka vahendades. Näiteks nagu Microsoft Azure või AWS. Avalik pilv sobib riigiasutustele juhul, kui teenus on elutähtis, kuid julgeoleku seisukohalt vähem kriitiline, näiteks puudub kohustus hoida andmeid Eesti taristus. Avalik pilv on samuti turvaline, ent selle kasutajatele on oluline eelkõige paindlikkus ja mahtude kiire suurendamine või kahandamine. 

• Riigipilve teenused on hinnastatud kulupõhiselt. Kui mõnedele teenusele on mitu pakkujat, siis sel juhul valitakse alati soodsaim pakkumine.
• Teenuse kasutaja tasub talle määratud mahu eest.
• Piloodi arendamisel on peamised rahalised investeeringud teinud erasektor. 
• Alates 01.03.2022 investeeritakse Riigipilve RIT'le eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.
• Riigipilve mõjul riigi kulud pikemas perspektiivis vähenevad, kuna teenuste haldamine muutub Riigipilve vahendusel soodsamaks võrreldes seniste IT halduskuludega. 
• Riigipilve teenuse maksumus on läbipaistev ja prognoositav, mis võimaldab kasutajal planeerida oma kulud pikemas perspektiivis. Enda asutuse kulude realistlikuks prognoosimiseks võta meiega ühendust.

Riigipilv on tehniliselt üles ehitatud modulaarsel põhimõttel – kasutatud on standard riistvara ning tarkvarakomponendid on võimalusel vabavaralised ja avalikult kättesaadava lähtekoodiga.

Riigipilve teenuse ülene haldusplatvorm on Iseteeninduskeskkond Waldur, mis hõlmab endas tööriistu ressursside haldamiseks kõigis Riigipilve asukohtades, Riigipilve REST API liidestamisvõimalust, arveldusmootorit, teenuste kataloogi ning kliendiportaali, mille vahendusel toimub kliendisuhtlus.

Riigipilve kõik funktsioonid on API juhitavad. Iseteeninduskeskkond on API graafiline liides inimkasutuseks.

Riigipilve riistvararessursid koosnevad erinevate parameetritega tehnilistest lahendustest erinevates asukohtades Eesti Vabariigi piirides ja üks asukoht väljaspool Eestit. Ressursside haldamisel on võimalik valida vastavalt oma vajadustele riistvara, plokksalvestuse, objektsalvestuse jms lahenduste vahel, mis on ehitatud vastavalt E-ITSI turbeastmetele. 

Kõik pakutavad lahendused ei pruugi olla automaatselt saadaval teenustekataloogis. Konkreetse huvi korral kasutamaks mõnda tehnilistest lahendustest, mida Iseteeninduskeskkonast otse tellida ei saa, palume pöörduda Riigipilve meeskonna poole Iseteeninduskeskkonna vahendusel ja võimalusel avatakse või lepitakse kokku teekaart teenuste kasutamiseks. 

Potentsiaalsed tellijad saavad infopäringute osas Riigipilvega ühendust võtta läbi RIT Riigipilve kliendihaldurite e-post: [email protected] või tel 699 1140. 

• Riigipilv annab võimaluse olla paindlik ning kasutada ja jagada ressursse vastavalt vajadusele. Tänased asutustes kasutusel olevad süsteemid on vähem paindlikud ning seetõttu võib ressursihaldus ebaefektiivne olla.
• Riigiasutustel on kasulikum ja turvalisem serverite omamise ja haldamise asemel neid teenusena kasutada. Kaob vajadus igal asutusel eraldi hallata oma riist- ja tarkvara ning turvalisust tagada.
• Riigipilv annab võimaluse kiiresti suurendada IT-lahenduse toimimiseks ressursside mahtusid ja jõudlust. Riigipilve ressursi jagamine on sarnane elektrienergia jaotusega, kus ühed loovad seda ja teised saavad vastavalt vajadusele kasutada. Teenus võimaldab ressursside operatiivset lühi- või pikaajalist suurendamist või vähendamist ilma, et teenus ise katkeks.
• Riigipilv on võimalus, mitte kohustus – kui riigiasutusel on soov jätkata olemasolevate süsteemide kasutamist, jääb talle alles ka see variant.

Riigipilv ei eelda, et asutus loobuks oma senistest infosüsteemidest täielikult või ehitaks kõik nullist ümber. Lahendused kavandatakse enamasti nii, et uus pilvetaristu töötab koos olemasoleva IT-keskkonnaga. Seda aga siiski vastavalt turvanõuetele ja reeglitele. Milline lahendus on igale asutusel sobiv, töötatakse välja ülemineku ettevalmistuse perioodil. Kui sinu asutus soovib liituda riigipilvega, anna sellest märku ning täida avaldus detailide väljaselgitamiseks SIIN.

• Füüsilise julgeoleku riskide vähendamiseks arendatakse Riigipilve (andmekeskuse näol) kahes asukohas. See võimaldab riigiasutustel majutada oma andmeid ja infosüsteeme hajusamalt. Dubleeriva andmekeskuse asukoht jääb Tallinna piirkonnast välja.
• Riigipilv rajatakse vastavalt Eestis kehtestatud infosüsteemide turvameetmete süsteemile kõige kõrgemale turvalisuse astmele (ISKE H), millel on kõrgendatud nõuded infrastruktuuri osas (nt dubleeritud elektrivarustus).
• Toetamaks Eesti riigi „digitaalset“ katkematu ja tõrgeteta toimimise püsimajäämist (andmete ja avalike teenuste kättesaadavuse näol) on pikemas perspektiivis plaanis luua andmesaatkonnad väljaspool Eestit sõbralikes välisriikides. Selline lähenemine tagab Eesti riigile suutlikkuse pakkuda kriitilisi e-teenuseid igas olukorras.