2020. aastal viidi Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühisel vedamisel läbi analüüs, milles vaadeldi arvutitöökoha- ja serverimajutuse teenuste korraldust ja kvaliteeti 112 riigiasutuses. Analüüs näitas, et teenuste ostmine ja kasutatav ressurss on valitsemisalade vahel dubleeritud, kuigi teenused on iseloomult standardsed. Samas on ressurssi — nii inimesi kui raha — kõigil puudu. Lisaks on alakasutatud teenuste erasektorist sisse ostmise võimalused.
See tähendab, et olukorras, kus nii avalikus kui erasektoris on IT-inimesi väga palju puudu, on meil riigiasutustes suur hulk inimesi, kes tegelevad täpselt samasuguste alusteenuste pakkumise ja ülalhoiuga ning neil kõigil napib samal ajal raha muude teenuste edasiarendamiseks. Laias pildis tõmbab see pidurit nii digiriigi arendustempole kui eri infosüsteemide töökindlusele ja turvalisusele. Senisel hajutatud kujul pole arvutitöökoha- ja serverimajutuse teenustega jätkamine kestlik, ei rahaliselt ega teenuse kvaliteedilt.
Nii tegid MKM ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt valitsusele ettepaneku käivitada digiriigi alusteenuste reform ja viia kõik riigiasutused üle kesksele arvutitöökoha- ja serveritaristu teenuste korraldusele.
See tähendab, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas luuakse uus riiklik infotehnoloogia kompetentsikeskus, mis hakkab korraldama keskselt teenuse osutamist kõigile riigiasutustele, tehes seda kas ise või üha rohkem ka erasektorist sisse ostes. Valitsuskabinet kiitis tänavu kevadel selle ettepaneku heaks ning MKM-is algas tihe töö uue riigi IT asutuse loomise ettevalmistamiseks ning teenuste ülemineku plaani paika panemiseks.
Seda protsessi veab MKM-is eest IKT-baasteenuste konsolideerimise juht Ergo Tars ja küsimegi intervjuus temalt, kuidas see protsess on läinud ja kus maal oleme.
Ergo, mis sellise plaani ajendiks sai?
Digiriigis on täna mitmeid väljakutseid: tehnoloogiline võlg kasvab, IT ja infoturbe tööjõudu on puudu, valitsemisalade IT tase on erinev ja teenuste kvaliteet ebaühtlane. Ehk suurimaks ajendiks ongi digiteenuste kestlikkuse tagamine — et meil oleks piisavalt ressurssi, et teenuseid ülal hoida ja samas ka pidevalt edasi arendada. Üks vajalik samm selleks on koondada standardsed IT-alusteenused nagu arvutitöökoha- ja serveritaristu teenused kokku ühe kompetentsikeskuse korraldada. Sellega viime läbi IT-alusteenuste reformi, mis sealhulgas on osa laiemast riigireformist.
Loe intervjuud edasi Digiriigi blogist.
