RITi poolt pakutav arvutitöökohateenus on ühtse standardiga kaasaegne teenus. “See on keskselt hallatud ja ka seadmed on standardile vastavad – kaasaegsed ja kvaliteetsed,” ütleb RITi projektijuht Rasmus Uusküla. “Mõne uue asutuse puhul tuleb ette, et peame kogu arvutipargi uute või uueväärsete seadmete vastu välja vahetama,” lisab ta.
“Sel korral oli konsolideerimine huvitav ka meie kogenud spetsialistide jaoks – leidsime vanu sülearvuteid, mida meie noorematel kolleegidel polnud kunagi varem õnnestunud näha. Need küll ei olnud enam igapäevases kasutuses, kuid tekitasid sellegipoolest omajagu elevust,” kirjeldab Uusküla.
“Mõnel töötajal on nüüd paarkümmend aastat uuem arvuti, faksimasinad ei ole töökeskkonnas jalus. Konsolideerumise kõige olulisemaks tulemuseks on see, et Riigilaevastik saab endale stabiilse ja kaasaegsete lahendustega IT-partneri,” juhib Uusküla tähelepanu muudatuse kasutegurile.
Riigilaevastiku tugiteenuste teenistuse direktori Anu Angerja sõnul tuli seoses uue organisatsiooni käivitamisega üle võtta erinevate organisatsioonide IT-süsteemid ja -varad. “Konsolideerimine tõi välja vananenud tehnoloogiad ja tarkvarad, mis olid varasemalt tähelepanuta jäänud või lihtsalt kuhugi ununenud. Riigilaevastiku jaoks oli IT-süsteemide ühtlustamine oluliselt keerulisem ja aeganõudvam protsess, kui oleks olnud puhtalt lehelt alustamine. Kõige selle juures oli ülioluline, et töö ülemineku protsessis ei seiskuks,” märgib Angerjas.
“Tänaseks oleme terves organisatsioonis tehnoloogiliselt kaasaegsel tasemel, mis annab meile paremad võimalused oma tööd efektiivsemalt teha ja ka maailmas aina süvenevale küberturbe probleemile kindlamini vastu seista. Üle organisatsiooni ühtse ja standardiseeritud tehnoloogiate kasutamine tõstab olulisel määral ühtmoodi arusaamist meie sisestest protsessidest ning kommunikatsioonist, mis omakorda viib ka intsidentide ning probleemide vähenemiseni,“ Riigilaevastiku tugiteenuste teenistuse direktor
Õppetunnid merelt
“Riigilaevastiku liitmine RITi teenusele pakkus palju mõtteid ja õppetunde, sest mõlemad asutused on riigis ühed noorimad. Alles väljakujunevate asutuste omavaheline koostöö andis meile hulga väärtuslikku tagasisidet, kuidas protsesse arendada, milliseid lisateenuseid vahendada või pakkuda, et edasised konsolideerimised kujuneksid veelgi sujuvamaks,” leiab Uusküla.
“Meie teenuse pakkumine laevadele on kindlasti väljakutse ja põnev õppimiskoht,” lisab Uusküla. “Merel on väga paljud asjad teisiti kui tavaliselt. Näiteks on Riigilaevastikule ülioluline ööpäev läbi olemasolev tugi. Lisaks peab mõtlema veidi tavapäratutele lahendustele, nagu näiteks monitori paigalpüsimine tormisel merel,” selgitab ta.
“Tulevikus teame, kuidas ka kasutajaid paremini ette valmistada. Näiteks saame koostada juhendi, kuidas igaüks oma tööarvutist ebavajalikud failid ja muu digiprügi eemaldada võiks,” toob Uusküla näite ning lisab, et samuti tuleks kasutajatele selgitada, et kõik brauseri seadistused, nagu näiteks järjehoidjad, ei tule automaatselt kaasa. “Kasutajakogemus on meile väga oluline ning paneme juhendite kättesaadavusele palju rõhku, et ka IT kaugemad inimesed saaksid tuttavaks saanud seadistused oma uues arvutis hõlpsasti taastada,” räägib Uusküla.
Arvutitöökoha teenuse üks eesmärkidest on läbi standardlahenduste pakkumise kulusid vähendada. “Riigilaevastiku konsolideerimise kogemus näitas, et peaksime siiski iga kliendi eripära rohkem arvesse võtma ja olema paindlikumad. Näiteks laevadele on meie tavapärased printerid liiga suured või arvutihiired liiga kerged, mistõttu võivad nad mööda laeva justkui ringi “ujuma” hakata,” toob projektijuht näiteid kliendi eripärast.
